Arhitekt Artur Perna

3. mai 1881 - 28. aprill 1940

Artur Perna oli üks esimesi kutselisi Eesti rahvusest arhitekte ning sõjaväelane kolonelleitnandi auastmes. Artur Perna kavadite järgi on ehitanud nii palju olulisi ühiskodlikke ehitisi, kuid ka võimsaid juugend-stiilis villasid ja eramaju, üle kogu Eesti.

1931. aastal Tallinna Tehnikumi arhitektuuriosakonnas. Keskel istub õppejõud Artur Perna, Abjast pärit ja Riias õppinud mees, üks esimesi kutselisi eesti rahvusest arhitekte, kelle kavandatud maju on Tallinna kesklinnas omajagu, milledest tuntuim ehk hiigelmaja Sõpruse kino kõrval, kus asub muu hulgas kurikuulus Valli baar. Eesti Vabariigi ajal ta enam uute suundadega eriti kaasa ei läinud, jäi pisut kinni sõjaeelse juugendimaitselise laadi juurde, nii et mõjus mõnevõrra vanamoodsana.

Artur Perna sündis 1881. Aastal Abjas Halliste kihelkonnas Pärnumaal, talupidaja pojana. Perna õppis 1889-1890. aastatel Viljandis eraalgkoolis, 1890-1893. aastatel samas kohas põhikoolis ja Bormann-Heine' progümnaasiumis. Lõpetanud 1902. aastal Tartu Reaalkooli, jätkas tulevane arhitekt õpinguid Riia Polütehnikumis, mille lõpetas 1910. aastal insener-arhitekti diplomiga.

Töötanud seejärel kaks aastat Peterburis Mieritz-Gerassimovi büroos, naasis Artur Perna tagasi kodumaale ning avas koos Karl Burman vanemaga Tallinnas oma arhitektibüroo. Maailmaõja alates mobiliseeriti Perna Vene sõjaväkke, kus haritud mees teenis ohvitserina algul Galiitsia ja Rumeenia rindel, hiljem aga Tallinnas Peeter Suure merekindluse raudteepataljonis.

Ohvitserina võttis Perna osa ka Vabadussõjast, kus tegutses Artur Perna esmalt ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerija ja ülemana, hiljem maakuulamisosakonna formeerija ja ülemana ning lõpuks aasatel 1919-1921 oli Pearn Eesti Kaitseväe korterivalitsuse ülem. 12. veebruaril 1920.aastal ülendati aga kaptenist alampolkovikuks (hiljem nimetati ümber kolonelleitnant), seda väljateenitud teenistusaja alusel. Aasta hiljem ehk 1922. aastal läks Artur Perna ka antud auastmel erru ning siirdus oma tööle arhitektina ning oli paralleelselt ka Tallinna kõrgeima tehnikumi õppejõud. Perna oli 1922. aastast kuni 1936 aastani nii Tallinna Tehnikumi ja Eesti Tehnika Seltsi erikursuste juhendaja

Kutselise töö kõrvalt võttis Perna elavalt osa seltskondlikust ja ühiskondlikust tegevusest. Artur Perna valiti 1921. aastal Kristliku Rahvaerakonna 6. nimekirjas Tallinnas linnavolinik, kus töötas kuni 1922. aastani Tallinna linnanõuniku ja abi-linnapeana. Perna kandis neil aastatel ka kindlustusseltsi Põhja Kinnitus-Seltsi nõukogu esimehe tiitlit. Linnanõunikuna määrati Pernale ka Tallinna 21. Kooli projekteerimine ja kavandamine.

Ehitusettevõtja ning arhitektina on Artur Perne kavadite järgi ehitanud rohkearvuliselt olulisi ühiskodlikke ehitisi, kuid ka võimsaid juugend-stiilis villasid ja eramaju, seda üle kogu Eesti. Perna jooniste alusel on ehitatud näiteks Eesti laenupanga hoone, Eesti Kirjanike Ühingu maja, Raua tn. algkooli ja Kaitseliidu maja Tallinnas, Nõmme Rinnalaste ja Emade Kodu hoonekompleks Hiiul, Wiedemanni Gümnaasiumi hoone Haapsalus, Tallinn 21. Kooli hoone, tarvitajate ühingu „Põllumees” maja Võrus, Juudi erahumanitaargüm-naasiumi hoone Tallinnas, tuletiku-vabrikant Eduard Pohli hoone Lossi ja Tartu tänavate nurgal, Tina tänav 26 asuv elamu Tallinnas ja nii edasi. 1920.aastail kavandas koos J. Ostratiga Toompea lossi valge saali ja peaministri kabineti interjööri.

Artur Perna oli Vabadusrist kavaler ja korp! Vironia vilistlane.

Tallinna Tehnikumi õppejõude ja lõpetajaid 1931. aastast. Esireas paremalt esimene Ferdinand Adoff, edasi Viktor Päss, Otto Reinvald, rektor Herman Reier, Artur Perna, Egon Leppik ja Ottomar Maddison.

Hiiu Ravikeskusel on värvikirev ajalugu, millest nii mõndagi on säilinud fotode ning maalidena. Alljärgnevast galeriist saab vaadata maja ajaloo, arhitektuuri ning selles toimetanud inimestega seotud hetki ...